Tänane hommik algas metsas.
Vendadega.
Vaikselt – nii, et puud kuulsid rohkem kui inimesed.
Kell oli vaevu üheksa, kui kogunesime RMK Paunküla lõkkekohas, ees ootamas matkarada. Ilm oli täpselt selline, nagu rabamatkalt oodata võib: kerge pakane, lumi, vaikus ja avarus.
Rada oli käidav ja mitmekesine, samm viis sammule, jutt jutule. Ühtekokku tuli üle 15 000 sammu ning kõik vennad said mõnusa uue aasta tervisliku jalutuskäigu.
Lõke pragises just nii, nagu üks lõke peabki – mitte esinedes, vaid lihtsalt olemas olles. Külm õhk nõudis ausat toitu ja vara hommik ei sallinud kiirustamist.
Sussutasime head ja paremat, grillisime, pekk sai söödud ja nalja sai rohkem, kui keegi üles lugeda oskaks.
Midagi oli selles varahommikuses rabas erilist.
Lahkudes olime esimesed minijad, aga juba kogunes teisi – justkui omaette „laulupidu“, mis kinnitas, et varasel ärkamisel ja metsas alustamisel on oma võlu.
Matk oli äge. Ja tundub, et sellest on saanud traditsioon.
Aitäh kõigile vendadele – selliste hetkede pealt on hea uut aastat alustada.
